Mõnikord võib valu ja ebamugavuse põhjuseks olla aga hoopis igemepõletik. Igemepõletiku teke on otseses seoses suuhügieeniga. Hambakatus olevad mikroobid ärritavad igemeid ning põhjustavad põletikku, punetust, veritsust, kihelust ja valu.

Hambakatt koguneb hammaste pindadele, kust seda pole olnud võimalik või pole osatud hambaharjaga eemaldada. Hambakatt hakkab igemetasku vedelikuga koostoimes kivistuma – mineraliseeruma. Moodustunud hambakivi kasvab järjest sügavamale hambajuure tipu suunas, põhjustades igemepõletiku ja luukoe hävimise. Hävinud luu kohale jäävad tühimikud e. igemetaskud, kus on bakteritel soodne paljuneda. Sellele järgnevad igemete veritsus, turse, punetus ja tihti ka ebameeldiv lõhn

Hambakivi eemaldamiseks teostatakse esmalt soodapesu mis puhastab hammastelt katu ning muudab hambakivi pehmemaks, et seda oleks hiljem kergem eemaldada. Pärast soodapesu eemaldatakse hammastelt ultraheli sagedusel võnkuva instrumendi ehk scaler’iga hambakivi. Kuna see toiming on suhteliselt ebamugav siis teostatakse seda sageli tuimastuse all. Keerulisematesse kohtadesse ladestunud hambakivi eemaldatakse hiljem veel ka mehhaaniliselt.

Lõpetuseks poleeritakse hambad spetsiaalse geeliga, et hambapind uuesti siledaks saada, vältimaks uue hambakatu kinnitumist hamba karedale pinnale. Igemete mõningane veritsemine pärast hammaste sügavpuhastust on täiesti normaalne ning veritsus jääb paari-kolme päevaga järele.

Pärast hambakivi eemaldamist on soovitav vältida samal päeval värviliste toitude ja jookide, nagu punapeet või vein ja kohv, tarbimist. Loomulikult võiks võimalikult kaua vältida ka suitsetamist (vähemalt kaks tundi pärast puhastust). Lisaks võiks samal õhtul võtta kasutusele uue hambaharja, et vana harja küljes olevad bakterid ei satuks kohe suhu tagasi. Protseduurile lisab efektiivsust ka puhastuse järgselt läbiviidav suuveekuur.