Hambakaaries on hamba kõvakoe kahjustus, mida diagnoositakse põhiliselt visuaalselt, vajadusel ka röntgenuuringul. Hambakaariest diagnoositakse hea valgustuse juures, asetades pea sellisesse asendisse, et kõik ala- ja ülalõua hambad oleksid hästi näha. Ulatuslikku karioosset defekti võib palja silmaga näha isegi lapsevanem või kasvataja, algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab aga kindlaks teha ainult hambaarst.

Kaariese ravi seisneb karioosse hambakoe eemaldamises prepareerides, käsiinstrumendi ja roteeriva puuri abil defektse koha täitmises ehk plombeerimises tehismaterjalidega ja hambakrooni ning selle pindade taastamises. Pärast ravi peab hammas olema taas täiesti kõlblik mälumisfunktsiooni täitmiseks. Ainult kaariese algstaadiumis ehk emaili karioosse laigu perioodis ei prepareerita kaviteeti (hambaauk) ning võib kasutada emaili remineralisatsiooni mineraalaineid (peamiselt kaltsiumi, fluori) sisaldavaid lahuseid ja hambafissuuri hermeetikume. Kuid ka selle menetluse puhul puhastab arst hoolikalt hambapinna, kasutab hambapuurmasina spetsiaalseid harjakesi ja poleerivaid pastasid ning vajadusel prepareerib ja laiendab ka mälumispinna vagusid.

Täidismaterjalid, mida on kasutatud viimastel aastakümnetel on esteetiliselt vastuvõetavad ja sobivad kokku hambakoega. Samas võimaldavad nad taastada hamba anatoomilist kuju ka ulatuslike defektide puhul.

Enam kasutatud täidismaterjalid on klaasionomeerid ja komposiidid (diakrülaadid), purihammastel ka elavhõbeda ja mõne muu metalli (hõbeda) sulamid ehk amalgaamid. Kuigi viimastel aastatel on elavhõbedasulamite suhtes tekkinud tõrjuv hoiak, on nad paljudes riikides laialdaselt kasutusel ja neid soovitatakse ka erialakirjanduses.