Hammaste puhastamine ja ravi lastel
Reeglina ootame lapsi esimest korda visiidile 2,5-3 aasta vanuselt. Kui vanemal on tekkinud küsimusi hügieeni, hammaste lõikumise, toitumise või harjumuste osas, siis loomulikult võib ka varem pöörduda. Kui laps ei ole valmis üksi ravitoolis istuma, siis võib ta seda teha koos vanemaga.
Esimesel visiidil küsib arst vanemalt hügieeni, toitumise ja harjumuste kohta, teostab lapsel hammaste vaatluse ja annab omapoolseid soovitusi. Esimene visiit kestab tavaliselt 15min.
Edaspidi ootame kontrolli iga 6k tagant.
Lapse ettevalmistamiseks piisab sellest, kui öelda: „Lähme loeme arsti juures sinu hambad üle“.
Kuidas pesta lapse hambaid?
Lapse vanus 0-4 eluaastat:
Hammaste pesemist peaks alustama kohe kui esimene hammas on igeme alt lõikunud. Esmasteks vahenditeks sobivad suurepäraselt kummist näpuhari, beebide jaoks mõeldud hambahari või niiske marlilapp. Pesema peab 2 x päevas, pöörates erilist tähelepanu õhtusele pesukorrale. Pastat võiks hakata kasutama siis kui laps on hammaste pesemisega harjunud ja laseb seda ilusti teostada. Lapse kasvades tuleb valida tema vanusele sobiv hari. Kui laps ei oska sülitada, tuleb kasutada flourivaba hambapastat. Juhul kui laps tahab ise hamabid harjata, siis võiks olla kasutusel korraga 2 harja – ühega peseb laps (tõenäoliselt närib ta selle suhteliselt kiiresti kasutuskõlbmatuks) ja teise harjaga peseb lapsevanem lapse hambad üle. Kuigi mõni laps tundub väga usin hammastepesija, tuleb siiski ta hambad üle pesta vähemalt 9.eluaastani. Lapsevanem peab pestes pöörama suuremat tähelepanu põsepoolsetele ja keelepoolsetele pindade pesemisele, sest laps neid pesta ei oska. Kasutades õigeid hügieenivõtteid, õpetame neid ka oma lastele.
Lapsed 4-9 eluaastat:
Lapse käeline tegevus on paranenud ja hammaste harjamise võib jaotada kaheks. Esialgu peseb laps kraanikausi ääres oma hambad ise nii puhtaks kui ta oskab. Seejärel istub vanem diivanile/voodile, laps heida pikali ja paneb pea vanema sülle, pea kuklasse. Vanem harjab niiske harjaga (pastat ei ole vaja) kõik pinnab üle, pöörates erilist tähelepanu lõikuvatele hammastele, mis mõnikord on teisest lühemad ja võivad olla pöördes. Kui laps on pikali, langeb keel tahapoole ja keelepoolsete pindade pesemine on märksa kergem. Lisaks on vanemal hea nähtavus (soovitav on tõmmata sõrmega lapse põsk hambareast eemale).
Miks ravida piimahambaid?
Kui vaatamata korralikult hügieenile ja toitumisharjumustele, on tekkinud kaaries piimahambas, siis ei tohiks sellesse suhtuda kergekäeliselt. Ravimata hamba tulemusena võib tekkida kaaries ka kõrvalhambasse, ulatuslikuma kahjustuse puhul võib tekkida valu, põletik, turse.
Lisaks toimub hammaste vahetumine järk-järgult 6 aasta jooksul, mis tähendab, et suus võivad olla kõrvuti terve jäävhammas ja katkine piimahammas. Sellisel puhul on jäävhambasse kaariese tekke tõenäosus väga suur.
Kuidas ravitakse laste hambaid?
Täidise asetamise protseduurid on samad nagu jäävhammaste puhul – pehmenenud ja kahjustunud koe eemaldamine, hamba pinna puhastamine ning täidise panek. Juureravi puhul ei täideta kanaleid tihedalt juuretäidismaterjaliga, sest juured peavad uute hammaste tulles resorbeeruma. Kõige olulisem on lapse usalduse võitmine ja selleks on vaja arstil saavutada hea kontakt. Lapsevanem saab sellele kaasa aidata, olles lapsele toeks, aga samas lubades arstil endal näidata ja seletada protseduuri olemust.
Kui hammast ei ole võimalik säilitada või on jäävhammas lõikunud piimahamba kõrvale, tuleb piimahammas eemaldada. Lapsele tehakse tuimestus (kasutades enne iget tuimestavat geeli), hammas loksutatakse instrumendiga lahti ja eemaldatakse. Laps saab soovi korral oma hamba kaasa. Soovitav on jäätise söömine (nt mahlapulk), sest külm vähendab veritsust.